Tugiisikute lood V

Maarika ja Mariliisi lood – võidud ja raskused


Maarika on oma noorele tugiisikuks olnud juba alates 2013. aastast. Selle aja peale pole tulemata jäänud ka tõsiselt suur töövõit. „Kui minu tugilaps jätkas oma õpinguid vaatamata kõigile raskustele, mis tal ees olid,“ on Maarika noore üle uhke. Rasked hetked on aga need, kus noor palub Maarikal öelda, et mida nüüd teha.

Noorele ei saa vastuseid ette öelda

Tugiisik aga ei saa sellist vastutust võtta, et noorele lihtsalt öelda, mida ta nüüd järgmisena tegema peaks, sest need on noore enda elu puudutavad küsimused. Mida Maarika aga saab teha, on tal aidata ise nende vastusteni jõuda.

Tugiisikutöö on Maarika jaoks seotud ka tema erialaga. Seetõttu paeluski teda võimalus olemasolevaid erialaseid teadmisi praktikas rakendada. Võimalik, et just selle pärast ei olnud tal enne tugiisikuks hakkamist selle osas eelarvamusi. Ta suhtus tugiisiku ametisse juba varasemalt lugupidavalt ja teeb seda ka praegu.

Mariliisi, kes on olnud tugiisikuks kahele noorele, arvas enne tugiisiku tööga alustamist, et kontakti loomiseks tuleb metsikult pingutada. Nüüd ütleb ta aga, et usaldus tekkis ajaga iseenesest. Kindlasti näitab loodud usalduslikku suhet seegi, et kuigi ühe noorega lõppes tal koostöö tugiisikuna 2014. aastal, siis hoiavad nad tänini kontakti.

Valetamisega toimetulekust teatri külastamiseni

Täiesti libedalt usaldussuhte loomine ei läinud. „Üks mu tugilastest hakkas valetama ja hämama. Selle lahenduseks oli faktide kontrollimine ning lapsega rääkimine,“ meenutab Mariliis. Ta mainib ka õpitud abituse tunnet. „Küsiti asju, millele olid vastused väga lihtsasti ka ise leitavad. Enamasti said mured lahendatud, suheldes vanemate või teiste võrgustiku liikmetega.“

Oluliselt paremini on meelde jäänud need head hetked. Näiteks see, kui noor palus abi töö leidmisel, sest Mariliisi jaoks näitas see, et ta tahab ise vastutada ning oma eluolu paremks muuta. Eriti eredana on säilinud aga koos Estonia teatris käimine. „See oli selle noore jaoks esimene kord, kus ta nägi orkestrit mängimas,“ ütleb Mariliis. Ja just selliste elamuste pakkumine läheb kokku ka sellega, mis Mariliisi enda jaoks tugiisikuna töötamiseks motivatsiooni annab: „Tahan oma teadmiste ja kogemustega olla noortele kasulik ning julgustada neid oma unistusi ellu viima. Tutvustada seda põnevat maailma meie ümber.“


Eelmine
Tugiisikute lood IV
Järgmine
Tugiisikute lood VI

Kirjuta esimene kommentaar

Email again: