Sageli kohtan taastavate praktikate koolitustel sama takistust. Kui ma räägin sellest, kui oluline on aega panustada usalduse ja suhete kasvatamisse, on paljude õpetajate esimene vastus: „Meil pole aega!“ Samas kuulen aga tihti ka murekohti, et noored käituvad väljakutsuvalt, vaikivad vestlustel või ei vasta ümarlauas küsimustele. See tekitab paradoksi: kuidas me saame oodata noorelt muutust, kui me ei investeeri aega, et luua usalduslik suhe ja mõista, mis on viinud teda teatud viisil käituma?
Olen lugemas raamatut "Building a Trauma-Informed Restorative School", mis kajastas seda teemat hästi. Raamatu autor jagas ühte juhtumit koolist, kus õpetajad kurtsid ühe konkreetse õpilase käitumise üle. Nad tunnistasid, et kaasõpilased tundsid isegi kergendust, kui see noor eemaldati koolist. Õpetajad kinnitasid, et nad on „kõike proovinud“. Kui aga autor küsis, kui palju aega on sellele noorele pakutud individuaalseteks vestlusteks ja suhete loomiseks, siis vastati: „Sellist aega meil pole.“
Siit kerkis esile märkimisväärne mõte: miks peaks noor tahtma muuta oma käitumist inimeste jaoks, kellega tal puudub usaldus ja suhe? Mõju noorele ei saa tekkida tühjalt kohalt. Tõelises taastavas klassiruumis on mõju kõikjal. See ei ole ainult õpetaja, kes suunab ja toetab, vaid ka noored ise, kes mõjutavad ükteist. Kuid see on võimalik ainult siis, kui on võetud aega õpilaste omavaheliste suhete ehitamiseks.
Taastava klassiruumi mudel
Taastavas klassiruumis kasutatakse ringe ja dialoogi kui põhilisi väärtuste ja usalduse loojad. Need võimaldavad õpilastel jagada oma mõtteid ja kogemusi turvalises keskkonnas, kus kuulamine ja vastastikune mõistmine on prioriteediks. Samuti võimaldab see käitumist mõjutada positiivsel viisil, kuna õpilased tunnetavad oma rolli ja vastutust kogukonna ees.
Selline lähenemine võib tunduda ajamahukas, eriti õpetajatele, kelle ajagraafik on niigi tihe. Kuid see on investeering, mis tasub end kuhjaga ära. Usalduse kasvatamine ja suhete loomine vähendab pikas perspektiivis väljakutsuva käitumise sagedust ja intensiivsust. Lisaks muudab see kogu koolikeskkonna turvalisemaks ja meeldivamaks – nii õpilastele kui ka töötajatele.
Paralleelid töökeskkonnaga
Sama printsiip kehtib ka töökohtades, mis soovivad olla traumateadlikud ja inimkeskesed. Kui töötajad tunnevad, et nende vahel on tugevad suhted ja nad on oma töökohal hinnatud, on neil palju lihtsam tulla tööle ja panustada oma parimat. Usaldus loob motivatsiooni ja muudab väljakutsed vähem hirmutavaks.
Aja leidmine ja prioriteetide seadmine
Kui õpetajad (või juhid) väidavad, et neil pole aega suhteid luua, tasub esitada küsimus: „Kas meil on aega mitte investeerida suhetesse?“. Käitumisprobleemide lahendamine ilma usalduseta võtab sageli palju rohkem aegaja ressursse. Seetõttu on oluline vaadata üle oma prioriteedid ja mõista, et suhete loomine ei ole lisakoormus, vaid osa lahendusest.
Raamatus „Building a Trauma-Informed Restorative School“ tuuakse esile, et koolid ja töökeskkonnad, kus suhetele ja usalduse kasvatamisele on antud väärtuslik koht, ei paranda mitte ainult õhkkonda, vaid ka tulemusi. Kas see ei oleks midagi, mille nimel aega leida?
Koostanud: Annegrete Johanson, taastava õiguse koolitaja ja praktik
