Konfliktid ei teki tühjalt kohalt.
Need kasvavad välja suhtlusest, hoiakutest ja kultuurist, mida igapäevaselt loome.
Paljudes koolides reageeritakse alles siis, kui olukord on juba eskaleerunud.
Aga mis siis, kui kultuur ise aitaks konflikte ennetada?
Taastav praktika ei ole üks meetod ega tööriist.
See on viis, kuidas koolis suhteid kujundatakse.
See aitab:
Taastava praktika keskmes ei ole ainult konfliktidega tegelemine, vaid nende ennetamine ja turvalise, kaasava kultuuri loomine kogu koolis.
Kuidas projekt on üles ehitatud?
Projekt kutsuti ellu selleks, et koolides tekiks päriselt muutus – mitte lihtsalt inspireeriv koolituspäev, mille mõju hajub mõne nädala pärast.
Muutus algab tuumikgrupist. Väiksem koolitöötajate meeskond läbib põhjaliku väljaõppe, kus omandatakse teadmised ja praktilised tööriistad:
Fookus ei ole üksikutel tehnikatel, vaid turvalise ja kaasava ruumi loomisel nii klassis kui ka koolis tervikuna.
Taastavad ringid on üks keskne tööriist – need annavad igale osalejale hääle, loovad päriselt kuulamise kogemuse ning aitavad ennetada konfliktide eskaleerumist.
Paralleelselt tuumikgrupiga jagatakse taastava praktika põhimõtteid kogu kooliperele, et muutus ei jääks kitsaks ringiks, vaid kujuneks organisatsioonikultuuri osaks.


Projekti vältel on projektitiim koolile toeks – nii juurutamise, analüüsi kui ka kohandamise etapis.
Oluline põhimõte: üks suurus ei sobi kõigile.
Iga kool loob oma vajadustest ja eripäradest lähtuva rakendusmudeli, sest päris muutus ei sünni kopeerimisest, vaid teadlikust kohandamisest.
Mida näitas pilootaasta?
Pilootaastal osaleb seitse väga eriilmelist kooli – väiksematest põhikoolidest kuni eragümnaasiumini. See on selgelt näidanud, et taastav praktika ei sõltu kooli suurusest või asukohast, vaid valmisolekust muutuseks.
Esimesed kuud on näidanud, et muutus ei ole teooria – see on nähtav igapäevases koolielus.
Koolid on toonud välja, et:
“Taastava praktika mõjud võivad ilmneda pika aja jooksul. Muutused paremuse suunas võivad olla väikesed ja teekond lahendusteni vahel väsitav. Kuid kui küsida, kas koolid võiksid taastava praktika põhitõdesid oma töös kasutada ning panna see toimima koolisüsteemi loomuliku osana, siis vastaksin kindlasti: “Jaa!” See praktika aitab arendada empaatiat, üksteise märkamist ja arusaama, et muutused algavad inimesest endast.”
– pilootaastal osalenud klassiõpetaja

Projekt sobib koolidele, kes:
✔ on valmis vaatama ausalt otsa oma praktikatele
✔ mõistavad, et kultuuri muutus võtab aega
✔ on valmis kaasama kogu koolipere
Projekt ei sobi koolidele, kes otsivad kiiret lahendust või ühekordset koolituspäeva.
Uue pojektiaasta ajaraam liituvatele koolidele
Aprill 2026 – projekt esitatakse Targa Tuleviku Fondile
Mai 2026 – tagasiside rahastajalt
Mai–juuni 2026 – kokkulepped ja ajaplaani paika panemine koolidega
August 2026 – projekti algus
Ootused liituvale koolile
Et muutus oleks sisuline ja jätkusuutlik, eeldab antud projekt koolilt teadlikku panust:
See on investeering koolikultuuri pikaajalissearengusse.
Kandideerimise tähtaeg: 31.03.2026
Projekti algus: august 2026
Osalevate koolide arv on piiratud.
Turvaline ja kaasav koolikultuur ei sünni juhuslikult.
See kujuneb meie kõnepruugis ning igapäevastes vestlustes, hoiakutes ja otsustes.
Kui teie kool soovib liikuda reageerimiselt ennetamisele ning kujundada teadlikult hoolivat ja kaasavat keskkonda, siis nüüd on aeg teha järgmine samm.
👉 Tutvu tingimustega ja esita kandideerimisavaldus SIIN.
Kui oled õpetaja või lapsevanem ja tunned, et see võiks olla vajalik – jaga seda lehte oma koolijuhiga.